Mida teada päikesekreemi valikul?
Suve tulekuga läheb jälle populaarseks päikesekaitsekreemide teema. Missugused need olema peavad, kuidas neid kasutada ning kas nad on ikka ohutud? Just viimane nendest küsimustest on teinud populaarseks isetehtud päikesekaitsekreemide valmistamise. Sõnaühendid "naturaalne", "öko" ja "kodus/isevalmistatud" kahjuks ei garanteeri meile igas eluaspektis paremaid ja ohutumaid valikuid. Seda eriti päikesekaitse osas.
Loo autorist:
Dr. Bret Kaldvee on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Osalenud erinevatel dermatoloogia alastel koolitustel Euroopas, seal hulgas läbinud tunnustatud Grazi Ülikooli Kliinikumi dermatoskoopia täiendõppe.
Nahaarsti seisukohalt isetehtud päikesekaitsekreeme kindlasti soovitada ei saa, kuna selliste toodete kasutamisel tehakse oma nahale kordades rohkem halba kui head. Lugedes isetehtud kreemide põhilisi koostisosi, peab kahjuks tõdema, et nimetatud preparaatidest mitte ükski ei paku meie nahale piisavat kaitset ning vastupidi need võivad soodustada nahakahjustuse teket.
Meeles tasuks pidada, et kreemitootjad investeerivad suuri summasid tootmaks kõige paremat, efektiivsemat ja ohutumat päikesekaitsekreemi. Selleks, et olla oma toodetes kindlad, kontrollitakse neid mitmeid kordi laboritingimustes ja tehakse muudatusi, et tuua turule parim võimalik toode. Üheks kõige olulisemaks kreemi "headuse" näitajaks on fotostabiilsus (blokaatori molekuli võime mitte laguneda päikese käes). UV-kiirgus lõhustab päikesekaitsekreeme ja vähendab oluliselt nende protektiivset toimet. Seega on äärmiselt oluline, et peale kantav kreem vähemalt mõni tund higistamise, päikese ja sooja käes ei laguneks. Kodusvalmistatud kreemidel fotostabiilsus praktiliselt puudub. Veel enam, teatud kodus kasutatavate õlide komponendid võivad vastupidiselt UV-kiirgust absorbeerida, põhjustades nii UV-kiirguse jõudmist sügavamale nahka ja suurendades märkimisväärselt tekkivat nahakahjustust. Oluliseks probleemiks on ka selliste kreemide interaktsioon tundliku nahaga. Teatud juhtudel võivad kasutatavad komponendid päikese käes tekitada ulatuslikke nahalööbeid.
Arvestades turul pakutavaid võimalusi, siis kindlasti iga inimene leiab endale sobiva päikesekreemi apteegilettidelt. Arvestades ohutust, efektiivsust, kasutatud aega ja raha- ei näe ma mitte ühtegi põhjust miks inimene peaks endale ise päikesekaitsekreeme valmistama.
- Ostke toode apteegist ja konsulteerige apteekriga, et toode sobiks Sinu nahatüübiga
- Toode peab sisaldama aktiivaineid, mis kaitsevad kogu UVB ja UVA spektri ulatuses ehk “Broad Spectrum”.
- Nahaarstid soovitavad valida toodete seast, millel on SPF 30-50
- Lastele peaks kindlasti valima päikesekreemi, mis sisaldab füüsikalist kaitset ehk titaaniumdioksiidi või tsinkoksiidi (jätavad nahale valge kihi)
-
Toodet tuleb õigesti kasutada
- nahale kanda u. pool tundi enne päikese kätte minekut
- Uuendada 2 tunni möödudes või peale ujumist või intensiivset higistamist
- Oluline on kaitsta kõik kohad - ära ei tohiks unustada näiteks ka huuli ja kõrvu
- Keskmine täiskasvanu peaks peale kandma ühe kasutuse korral umbes 2 supilusikatäit toodet (2 mg/cm2 ) tavaliselt päikesele avatud nahale (nägu, kael, käed, küünarvarred). Kui seljas on vähem päikese eest kaitsvaid riided on kogus loomulikult suurem.
NB! Erinevaid nüansse on päikeseblokaatori valikul palju, mille pärast ei saa ka konkreetseid tooteid soovitada. Valik peab lähtuma vastavalt nahatüübist (kuiv, rasune, tundlik vms) ja sellest lähtuvalt tuleb valida kas kreemi, geeli, spreid ning kasutusest kas veekindlat või mitte-veekindelat.